🧭 Teemad
Mida kursus katab ja milline meetod millisele küsimusele vastab
Kursus on üles ehitatud neljale plokile. Iga plokk on üks etapp samas arutluskäigus: mis molekul on, mida me temaga teha saame, mida genoom ütleb, ja mida see kõik lubab meil ökoloogilise süsteemi kohta väita.
Neli plokki
Plokk I — Alused ja mõõtmine
- evolutsioon, teaduslik arutlemine ja molekulaarbioloogia kui viis teada saada;
- DNA, RNA, valkude, puhvrite ja ensüümide keemilised omadused ning molekulaarsed vastasmõjud;
- info liikumine: replikatsioon, mutatsioon, reparatsioon, rekombinatsioon, transkriptsioon, translatsioon ja regulatsioon;
- proovi esinduslikkus, säilitamine, ekstraktsioon, kvantifitseerimine, inhibitsioon ja saastumine.
Nädalad 1–2, ettevalmistav praktikum nädalal 7 ning praktikumiplokk nädalatel 13–15. Slaidid: Sissejuhatus · Elu kood
Plokk II — Molekulaarne tööriistakast
- elektroforees, restriktsioonanalüüs, Southerni blotting, PCR, qPCR, ddPCR, Sangeri sekveneerimine, sondid, FISH, fluorestsents ja voolutsütomeetria;
- molekulaarsed markerid: vöötkoodistamine, metavöötkoodistamine, allosüümid, RFLP, mikrosatelliidid ja SNP-d;
- Illumina, PacBio, Oxford Nanopore, raamatukogu ettevalmistamine, lugemite kvaliteet, assembleerimine, annoteerimine ja andmehaldus.
Nädalad 2–5. Slaidid: Molekulaarne tööriistakast · Sekveneerimistehnoloogiad · Markerid ja DNA allikad · eDNA ja hübridisatsioon
Plokk III — Genoomid ja molekulaarsed fenotüübid
- võrdlev genoomika, assembleerimine, annoteerimine ja avalikud järjestusandmebaasid;
- transkriptoomika, mittekodeeriv RNA, seisundi- ja staadiumispetsiifiline regulatsioon, epigeneetika ja funktsionaalne genoomika;
- proteoomika, kvantitatiivne proteoomika, valkude vastasmõjud, translatsioonijärgsed modifikatsioonid ja molekulaarsed fenotüübid;
- rakubioloogia nende tunnuste taga, mida me mõõdame: elutsükli staadiumid, sekretsioon, transport ja raku vastused keskkonnale.
Nädalad 6–8.
Plokk IV — Ökoloogia, evolutsioon ja rakendused
- fülogenees, fülogeograafia, populatsioonigeneetika, koalestsents ja koosluse tasemel järeldused;
- liikidevahelised suhted, sümbioos, peremeesorganismiga seotud mikrobiota ja keskkonnaseire;
- CRISPR, LAMP, mikrofluidika, kiip-laboril põhinevad lahendused, biosensoorika ja välitingimustes kasutatav diagnostika.
Nädalad 3 ja 5; seminarid nädalatel 10–13. Slaidid: Populatsioonigeneetika
Milline meetod millisele küsimusele
Meetod on täpselt nii hea, kui hea on küsimus, millele ta vastama pannakse. Just selle tabeliga tasub seminarides vaielda.
| Küsimus | Tüüpiline lähenemine | Mis tavaliselt valesti läheb |
|---|---|---|
| Kas see liik on siin olemas? | Sihitud qPCR- või ddPCR-analüüs eDNA-l | Analüüsi spetsiifilisus; positiivne tulemus tähendab, et DNA oli kohal, mitte et loom oli |
| Mis selles koosluses on? | Markerpiirkonna metavöötkoodistamine | Praimerite kallutatus ja referentsandmebaasi lüngad otsustavad, mida on üldse võimalik tuvastada |
| Mis isend see on? | COI, ITS või 16S/18S Sangeri vöötkoodistamine | Referentsjärjestus võib olla valesti määratud; vöötkoodilõhe erineb rühmiti |
| Kuidas need populatsioonid on seotud? | Mikrosatelliidid, SNP-paneelid, RAD-seq | Järeldust piirab proovivõtu disain, mitte markerite arv |
| Milline on evolutsiooniline ajalugu? | Mitme lookuse fülogenees, koalestsentsimudelid | Geenipuud ei ole liigipuud |
| Mida see organism praegu teeb? | Transkriptoomika, RT-qPCR, eRNA | Signaali määravad RNA lagunemine ja proovivõtu hetk |
| Kui palju on biomassi või rakke? | Voolutsütomeetria, qPCR standardkõverad | Suurema osa määramatusest annavad kalibreerimine ja väravate seadmine |
| Milline see ökosüsteem varem välja nägi? | Setete DNA ja vana DNA | Kahjustused, saastumine ja leostumine kihtide vahel |
| Millised geenid selles genoomis on? | Assembleerimine ja annoteerimine | Assembleerimisvead kanduvad vaikselt edasi igasse järgnevasse loendusse |
Oskused, mis peaksid kaasa jääma
Laborilaua taga
- eraldada nukleiinhappeid keskkonna-, koe-, väljaheite-, setteproovist või vähese biomassiga materjalist ja põhjendada, miks valisid just selle protokolli;
- kavandada PCR koos kontrollidega, mis muudavad tulemuse tõlgendatavaks: ekstraktsiooni pimeproov, matriitsita kontroll, positiivne kontroll, tehnilised kordused, inhibitsioonikontroll;
- lugeda agaroosgeeli, Sangeri kromatogrammi, qPCR-i amplifikatsioonikõverat ja standardkõverat;
- pidada laborimärkmikku, mille järgi keegi teine suudaks su töö korrata.
Klaviatuuri taga
- hinnata FASTQ-kvaliteeti ja Nanopore’i jooksuraportit ning otsustada, kas andmed on kasutatavad;
- viia vöötkoodistamise või metavöötkoodistamise töövoog lugemitest taksonitabelini;
- koostada ja lugeda fülogeneesipuud ning öelda, mida toetusväärtused tähendavad ja mida mitte;
- koostada reprodutseeritav raport, kus vaatlus, analüüs, järeldus ja spekulatsioon on nähtavalt lahus.
Vaidluses
- võrrelda Sangeri, lühikeste ja pikkade lugemite sekveneerimist etteantud eesmärgi jaoks ning kaitsta valikut maksumuse, vigade profiili ja lugemi pikkuse põhjal;
- leida kellegi teise uuringus see samm, kus järeldus tegelikult hapraks muutub;
- nimetada oma töö piirangud enne, kui retsensent seda teeb.