📓 Ainekava

MLB7052.LT — Kaasaegsed meetodid molekulaarses ökoloogias / Modern Molecular Methods in Ecology

MärkusStaatus

See leht on kursuse kavandatav laiendatud versioon, koostatud instituudis läbivaatamiseks. Kehtiv 6 EAP maht (MLB7052.LT) jääb administratiivseks lähtekohaks seni, kuni laiendus on kinnitatud — vt rakendusmärkust lehe lõpus.

1. Üldinfo

Väli Kavandatav täpsustus
Ainekood MLB7052.LT
Aine nimetus Kaasaegsed meetodid molekulaarses ökoloogias / Modern Molecular Methods in Ecology
Semester 2026/2027 sügis
Õppekeel Õppetöö eesti keeles; lugemismaterjal ja tarkvara dokumentatsioon inglise keeles
Maht 10 EAP, kavandatav laiendus seniselt 6 EAP-lt
Kontakttunnid 102 tundi: loengud, seminarid, demonstratsioonid ja praktikumid
Iseseisev töö 158 tundi
Eeldusained MLK6922.LT Biokeemia; MLB6013.LT Geneetika
Õppejõud Peeter Laas
Hindamine Eristav hindamine: A, B, C, D, E, F
Sihtrühm Molekulaarse ökoloogia, bioloogia, biotehnoloogia ja lähedaste erialade vanemate kursuste bakalaureuse- ja magistriõppe üliõpilased

2. Aine eesmärk

Aine arendab töötavat arusaamist molekulaarbioloogiast ja selle kasutamisest ökoloogilises ning evolutsioonilises uurimistöös. Üliõpilane liigub info molekulaarselt alustelt kaitstava uuringudisainini:

bioloogiline küsimus → proov → molekul → analüüs → järjestus või mõõtmine → arvutus → järeldus

Cox, Molecular Biology: Principles and Practice, 2. tr (2015), on aluseks esimestele nädalatele ja käsiraamatuks kogu kursuse vältel. Metoodikapeatükid ja teadusartiklid annavad juhtumianalüüsid; täielik nimekiri on materjalide lehel.

3. Õpieesmärgid

Aine läbinud üliõpilane peaks:

  1. mõistma molekulaarseid põhimõtteid, mis on DNA, RNA, valkude, genoomide, geeniekspressiooni ja molekulaarsete fenotüüpide taga;
  2. mõistma ökoloogia ja evolutsioonibioloogia peamiste molekulaarsete meetodite tugevusi, nõrkusi ja sobivat kasutusala;
  3. omandama praktilise oskuse proovivõtu kavandamises, nukleiinhapete eraldamises, kvantifitseerimises, PCR-is, elektroforeesis, sekveneerimises ja lihtsamas arvutuslikus analüüsis;
  4. õppima siduma molekulaarseid vaatlusi ökoloogiliste vastasmõjude, populatsioonistruktuuri, fülogeneesi ja keskkonnamuutustega;
  5. kujundama reprodutseeritavad harjumused kontrollide, saastumise vältimise, metaandmete, kvaliteedihindamise ja teadusliku aruandluse osas;
  6. oskama kavandada molekulaarse uuringu algusest lõpuni ja kaitsta kavandatava järelduse piiranguid.

4. Õpiväljundid

Aine edukalt läbinud üliõpilane oskab:

  • selgitada nukleiinhapete ja valkude keemilist ning informatsioonilist alust;
  • selgitada replikatsiooni, mutatsiooni, reparatsiooni, rekombinatsiooni, transkriptsiooni, translatsiooni, RNA protsessimist ja regulatsiooni;
  • valida proovivõtu- ja säilitusstrateegia keskkonna-, koe-, väljaheite-, sette- või vähese biomassiga materjali jaoks;
  • kavandada ekstraktsiooni ja amplifikatsiooni töövoo koos sobivate pimeproovide, positiivsete ja negatiivsete kontrollide, tehniliste korduste ja inhibitsioonikontrollidega;
  • tõlgendada agaroosgeele, Sangeri kromatogramme, qPCR-kõveraid, standardkõveraid, FASTQ-kvaliteedinäitajaid ja Nanopore’i jooksuraporteid;
  • võrrelda Sangeri, lühikeste ja pikkade lugemite sekveneerimist etteantud bioloogilise eesmärgi jaoks;
  • kasutada asjakohaselt markergeene, metavöötkoodistamist, genoomide võrdlust, fülogeneetilist analüüsi ja populatsioonigeneetilisi näitajaid;
  • tõlgendada valitud transkriptoomilisi, proteoomilisi, hübridisatsiooni-, mikroskoopia- ja voolutsütomeetria tõendeid;
  • siduda molekulaarseid vaatlusi liikidevaheliste suhete, sümbioosi, populatsiooniprotsesside ja keskkonnaseirega;
  • koostada reprodutseeritava raporti, mis eristab vaatlust, analüüsi, järeldust ja spekulatsiooni.

5. Aine sisu

Neli plokki koos meetoditega, mida igaüks neist katab, on lahti kirjutatud teemade lehel.

Plokk I — Alused ja mõõtmine

  • evolutsioon, teaduslik arutlemine ja molekulaarbioloogia kui viis teada saada;
  • DNA, RNA, valkude, puhvrite ja ensüümide keemilised omadused ning molekulaarsed vastasmõjud;
  • info liikumine, replikatsioon, mutatsioon, reparatsioon, rekombinatsioon, transkriptsioon, translatsioon ja regulatsioon;
  • proovi esinduslikkus, säilitamine, ekstraktsioon, kvantifitseerimine, inhibitsioon ja saastumine.

Plokk II — Molekulaarne tööriistakast

  • elektroforees, restriktsioonanalüüs, Southerni blotting, PCR, qPCR, ddPCR, Sangeri sekveneerimine, sondid, FISH, fluorestsents ja voolutsütomeetria;
  • molekulaarsed markerid, vöötkoodistamine, metavöötkoodistamine, allosüümid, RFLP, mikrosatelliidid ja SNP-d;
  • Illumina, PacBio, Oxford Nanopore, raamatukogu ettevalmistamine, lugemite kvaliteet, assembleerimine, annoteerimine ja andmehaldus.

Plokk III — Genoomid ja molekulaarsed fenotüübid

  • võrdlev genoomika, assembleerimine, annoteerimine ja avalikud järjestusandmebaasid;
  • transkriptoomika, mittekodeeriv RNA, seisundi- ja staadiumispetsiifiline regulatsioon, epigeneetika ja funktsionaalne genoomika;
  • proteoomika, kvantitatiivne proteoomika, valkude vastasmõjud, translatsioonijärgsed modifikatsioonid ja molekulaarsed fenotüübid;
  • rakubioloogia nende tunnuste taga, mida me mõõdame: elutsükli staadiumid, sekretsioon, transport ja raku vastused keskkonnale.

Plokk IV — Ökoloogia, evolutsioon ja rakendused

  • fülogenees, fülogeograafia, populatsioonigeneetika, koalestsents ja koosluse tasemel järeldused;
  • liikidevahelised suhted, sümbioos, peremeesorganismiga seotud mikrobiota ja keskkonnaseire;
  • CRISPR, LAMP, mikrofluidika, kiip-laboril põhinevad lahendused, biosensoorika ja välitingimustes kasutatav diagnostika.

6. Õpiku ülesehitus

Cox — molekulaarne alus

  • ptk 1: evolutsioon ja teaduslik arutlemine;
  • ptk 2–8: DNA, RNA, valgud, geenid, genoomid, transkriptoomid ja proteoomid;
  • ptk 11–18: replikatsioon, mutatsioon, reparatsioon, rekombinatsioon, transkriptsioon, RNA protsessimine, translatsioon ja geneetiline manipulatsioon;
  • ptk 19–22: geeniekspressiooni regulatsioon.

Raamatu näiteid kasutatakse selleks, et näidata, kuidas meetodid bioloogilistele küsimustele vastavad. Üliõpilaselt ei oodata kõigi peatükkide läbilugemist. Õpiku jooniseid tuleks kasutada või linkida asjakohaste institutsionaalsete lubade alusel; õppediagrammid tuleks muidu joonistada originaalsete selgitavate joonistena.

7. Õppemeetodid

  • lühiloengud, millele järgneb ühe joonise, andmestiku või metoodilise valiku struktureeritud tõlgendamine;
  • väikeses rühmas toimuvad seminarid, mille aluseks on üks artikkel, joonis või juhtum;
  • märglabori praktikumid, kus kasutatakse heakskiidetud õppematerjali ja mittepatogeenseid kontrolle;
  • virtuaalsed PCR/qPCR- ja järjestusanalüüsi harjutused;
  • avalikud järjestus-, genoomi- ja elurikkuse andmebaasid koos avatud arvutusvahenditega.

8. Hindamine

Aine hinnatakse skaalal A–F kolme komponendi alusel ja kõik kolm peavad olemas olema.

Komponent Osakaal Kuidas hinnatakse
Seminariettekanne 25% Arvestatud / mittearvestatud — üks teadusartikkel, esitatakse rühmale ühel seminarireedel nädalatel 10–12
Praktiline laboritöö 25% Kolm praktikumi nädalatel 13–15 ja nende põhjal esitatud töö
Suuline eksam 50% Vestlus aine materjali üle eksamisessioonil

Seminar on arvestatud või mittearvestatud

Selle 25% taga ei ole skaalat ega hindamismaatriksit: kas sa esitad artikli ja näitad, et said aru, kuidas selle tõendus tekkis, või mitte. Ebaõnnestunud ettekannet saab üks kord korrata. Mis teeb ettekande heaks ja kust leiab registreerimisvormi, on kirjas seminaride lehel.

Praktikumid on laboritöö

Semestri kolm viimast korda on laboripraktikumid, kus läbitakse just see ahel, mida kogu kursus on kirjeldanud — proovivõtt ja ekstraktsioon, seejärel amplifikatsioon ja sekveneerimine, seejärel analüüs ja kokkuvõte. Neid hinnatakse koos, lähtudes sellest, mida sa laborilaua taga tegid ja mida tulemusest välja lugesid: millised kontrollid tehti, millised kõrvalekalded kirja pandi, kui ausalt numbreid tõlgendati.

Praktikumides osalemine ei ole valikuline samamoodi nagu loengus. Vahelejäänud kord tuleb järele teha ja laboriohutuse juhendamine peab olema läbitud, enne kui sa üldse laborisse siseneda saad.

Suuline eksam sõltub sellest, mida sa juba tegid

Eksam on vestlus, ja kui pikk see vestlus on, sõltub sellest, millise kirjega sa kohale tuled.

  • Käisid kohal, esinesid ja tegid praktikumitöö ära. Eksam on lühike arutelu selle üle, mis sulle huvitav tundus ja mida teeksid teisiti — kinnitus, mitte ülekuulamine.
  • Sul on lünki. Eksam katab nende kordade teemad, millest puudusid, ja töö, mis jäi lõpetamata. Midagi eksootilist ei tule: nende nädalate materjal sellel tasemel, nagu seda õpetati.

Just see on kogu põhjus, miks kohalolekut üldse arvestatakse. See ei ole aruandluse pärast — see on see, mille vastu eksamit mõõdetakse. Kohalolekut arvestatakse tundides antud ülesannete vastuste põhjal.

9. Bioohutus ja eetiline praktika

Aine ei nõua patogeensete organismide kasvatamist. Õppetöös kasutatakse mittepatogeenseid organisme, säilitatud materjali, puhastatud DNA-d/RNA-d, kaubanduslikke kontrolle, ettevalmistatud pilte või avalikke andmestikke. Iga elusmaterjaliga tehtav töö peab järgima asutuse bioohutuse, jäätmekäitluse, eetika ja proovide edastamise korda.

Üliõpilane peab kirja panema proovi päritolu, kogumise kuupäeva, säilitusviisi, ekstraktsioonipartii, kontrollide staatuse, tarkvara versiooni, parameetrivalikud ja iga kõrvalekalde kavandatud töövoost.

10. Töökoormuse mudel

Semester koosneb neljateistkümnest iganädalasest kohtumisest ja ühest lisapraktikumist; 9. õppenädalal on Tallinna Ülikoolis õppetööst vaba nädal ja loengut ei toimu. Õppetöö lõpeb 15. õppenädalal:

Tegevus Kordi Millal
Loengud ja demonstratsioonid 8 Nädalad 1–8
Ettevalmistav / sissejuhatav praktikum 1 Nädal 7, lisaks loengule
Üliõpilaste seminariettekanded 3 Nädalad 10–12, seitse ettekannet korraga
Laboripraktikumid 3 Nädalad 13–15
Suuline eksam — Eksamisessioon

Iseseisev töö on iga loengu lugemismaterjal, ühe seminariartikli ettevalmistamine ja praktikumide kokkuvõtete kirjutamine. Tundide jaotus nende kohtumiste taga järgib seda ainepunktide mahtu, mis kinnitatakse; laiendatud versiooni jaoks kavandatud kogusummad on punktis 1.

11. Administratiivne rakendusmärkus

Senise 6 EAP mahuga aine saab säilitada kompaktse versioonina, valides nädalad 1–8 ja 12, jättes seminari alles ning vähendades praktikumiplokki kolmelt korralt ühele. 10 EAP versioon tuleks kasutusele võtta alles siis, kui tunniplaan, labori maht, personal, hindamiskoormus ja õppekava tasemel ainepunktide nõuded on kinnitatud.