đïž Praktikum: Kopli laht
Taustainfo enne liiva- ja veeproovide kogumist
Praktikumi proovid kogume Kopli lahest. See leht on taust, mida tasub lugeda enne vÀlitööd: kus me oleme, mis seal juba teada on, ja mida meie proovid sellele juurde annavad.
Kogu allpool esitatud seisundihinnang pĂ€rineb TĂ Eesti Mereinstituudi aruandest Kopli lahe elustiku, ökosĂŒsteemi seisundi ja vee keemilise kvaliteedi uuringud (Tallinn, 2023; tellija Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet).
Kus me oleme
Kopli laht on Tallinna lÀÀneossa jÀÀv vĂ€ikelaht, mis moodustab kogu Tallinna lahe pindalast ligikaudu 5% â vastavalt 13 ja 250 kmÂČ.
Laht lĂ”ikub Kopli ja KakumĂ€e poolsaare vahele kitsa (kuni 2,5 km) ja suhteliselt sĂŒgava (kuni 30 m) vaona. PĂ”hjaosas on ta avatud Soome lahe keskosa vete sissevoolule â ja see avatus on, nagu allpool nĂ€eb, lahe ökoloogia seisukohalt ĂŒks olulisemaid asju.
Lahe kaldal on Stroomi supelrand. Seda tasub meeles pidada: suplusvee kvaliteet on konkreetne, seadusega reguleeritud ja inimestele oluline nÀitaja, mida meie molekulaarsed meetodid otseselt puudutavad.
Milline koormus lahele langeb
Vaatamata vÀikesele pindalale suubuvad Kopli lahte PÔhja-Tallinna, Kristiine, MustamÀe ja Haabersti linnaosade sademeveed. Suuremad allikad:
| Allikas | TĂ€htsus |
|---|---|
| MustjĂ”e oja | Ăks kahest peamisest vĂ€ljalasust |
| Rocca al Mare sademevee vĂ€ljalask | Teine peamine; ĂŒldfosfori kontsentratsioon vĂ€ljalasus kuni 0,66 mg lâ»Âč |
| Seewaldi kollektor | Kolmas oluline punktallikas |
MustjÔe oja ja Rocca al Mare vÀljalask annavad kokku ligikaudu 80% kogu sademeveega Tallinna lahte jÔudvast lÀmmastikukoormusest ja umbes 72% fosforikoormusest.
Kavas on viia Kopli lahte suubuv kanalisatsioonisĂŒsteem lahkvoolseks, mis suurendaks oluliselt merre juhitava sademevee mahtu. Just see plaan oli aruande tellimise pĂ”hjus â ja seepĂ€rast on olemas nii vĂ€rske ja detailne ĂŒlevaade.
Mida 2023. aasta uuring tegi
Seirejaamu kĂŒlastati viiel korral juunist septembrini. Vee fĂŒĂŒsikalis-keemilised nĂ€itajad, fĂŒtoplankton ja zooplankton mÀÀrati igal korral; pĂ”hjaloomastik ĂŒhe juunikuise proovivĂ”tu pĂ”hjal; pĂ”hjakooslused kirjeldati juulis sukeldumis- ja videotehnoloogia abil.
| Jaam / transekt | Asukoht | SĂŒgavus |
|---|---|---|
| TLN14 | lahe siseosa | 9 m |
| TLN1, TLN16 | lahe vĂ€liosa, suudmeala | 25â30 m |
| TLN29âTLN32 | kaldalĂ€hedane vöönd | 1,5â4 m |
| Merirahu 1, Merirahu 3, VabaÔhu | pÔhjataimestiku transektid | kuni ~12 m |
| Kopli prĂŒgi 1, Kopli prĂŒgi 2 | lisatransektid merepĂ”hja prĂŒgiseirest |
Mis vÀlja tuli
Koondhinnang
Kolme bioloogilise kvaliteedielemendi alusel mÀÀrati Kopli laht âkesisesseâ ökoloogilisse kvaliteediklassi. Hinnangu mÀÀrasid fĂŒtoplankton ja pĂ”hjataimestik â pĂ”hjaloomastiku ning fĂŒĂŒsikalis-keemiliste nĂ€itajate pĂ”hjal oli mereala âheasâ seisundis.
| Kvaliteedielement | Seisund |
|---|---|
| FĂŒtoplankton | kesine |
| PÔhjataimestik | kesine |
| PÔhjaloomastik | hea |
| FĂŒĂŒsikalis-keemilised nĂ€itajad (NĂŒld, PĂŒld, lĂ€bipaistvus) | hea |
| Zooplankton | alla hea taseme (indikaator on siiski avamere jaoks) |
| Ăldhinnang | KESINE |
FĂŒtoplankton â kesine
Suvine (juuniâseptember) klorofĂŒlli a mediaan oli 4,6 ”g lâ»Âč ja fĂŒtoplanktoni biomassi mediaan 0,65 mg lâ»Âč â sisuliselt sama mis kogu Muuga-Tallinna-KakumĂ€e veekogumis.
VetikaĂ”itseng oli juulis-augustis suhteliselt intensiivne: biomassi ĂŒle 1 mg lâ»Âč mÔÔdeti 9 proovist 7-s. Domineerisid jĂ€rgemööda:
- juunis apvellingu ajal autotroofne ripsloom Mesodinium rubrum;
- juulis niitjas sinivetikas Aphanizomenon flos-aquae ja silmviburvetikas Eutreptiella gymnastica;
- augustis rÀnivetikas Coscinodiscus granii, septembris hakkas biomass hÀÀbuma.
PĂ”hjataimestik â kesine
Taimestiku levikut mÀÀrab substraat ja avatus lainetusele. Kopli lahes on valdav substraat peenliiv; kÔva pÔhi esineb lahe lÀÀne- ja loodeosas.
- PĂ”hjataimestiku maksimaalne sĂŒgavuslevik oli 12,3 m, hinnangu aluseks olnud transektide keskmine 9,9 m.
- PĂ”isadru (Fucus vesiculosus) ulatus 3â3,8 m sĂŒgavuseni ja esines kĂ”igil kolmel transektil â varasemate aastatega vĂ”rreldes on pĂ”isadru ohtrus suurenenud.
- Meriheina (Zostera marina) kooslus esines VabaĂ”hu transektil 3â4 m sĂŒgavusel katvusega kuni 90%.
- Mitmeaastaste liikide osakaal jĂ€i vahemikku 67â81%.
PĂ”hjaloomastik â hea
Suurselgrootute koosluse indeks ZKI2 = 0,27, mis vastab klassile hea.
Kokku leiti 33 liiki ja rĂŒhma, nende seas 12 suurema reostustundlikkusega liiki â nĂ€iteks kirpvĂ€hilised Bathyporeia pilosa ja Monoporeia affinis. SĂŒgavamates punktides domineerisid biomassilt karbid, eeskĂ€tt balti lamekarp (Macoma balthica, kuni 78,6 g mâ»ÂČ) ja sĂŒdakarp (Cerastoderma glaucum).
KĂ”ige liigirikkamad olid just need punktid, kus esines ka pĂ”hjataimestikku (TLN32: 21 taksonit). Taimestik on elupaik â see on seos, mida meie proovides peaks samuti nĂ€ha olema.
Vesi â hea
| NÀitaja | 2023. aasta vÀÀrtused |
|---|---|
| Pindmise kihi soolsus | 5,89â6,60 PSU (keskmine 6,33) |
| Pindmise kihi temperatuur juuliâseptember | 16,5â19,1 °C |
| ĂldlĂ€mmastik | 17,0â26,5 ”mol lâ»Âč (0,24â0,37 mg lâ»Âč) |
| Ăldfosfor | 0,45â1,12 ”mol lâ»Âč (0,014â0,035 mg lâ»Âč) |
| Vee lĂ€bipaistvus (Secchi) | keskmine 4,8 m; miinimum 2,5â2,8 m juuli lĂ”pus |
Juuni alguses registreeriti apvelling ehk sĂŒvavee kerge: pindmise kihi temperatuur langes 6,5â11,9 °C-ni, pĂ”hjalĂ€hedases kihis mÔÔdeti 3,4 °C ja vee lĂ€bipaistvus kĂŒĂŒndis lahe suudmealal 9 meetrini.
Zooplankton â alla hea taseme
Mesozooplanktoni arvukus kĂ”ikus 30 000 â 3 000 000 is mâ»Âł, biomass 174â3550 mg mâ»Âł. Ălekaalukalt domineeris keriloom Keratella quadrata, mis moodustas ĂŒle 80% arvukusest ja 50% biomassist.
Biomass oli seega kÔrge, aga keskmine isendi kaal vÀga madal (2,9 ”g vs Soome lahe avaosa hea seisundi lÀvi 8,6 ”g). Hea keskkonnaseisund ei ole zooplanktoni osas Soome lahes saavutatud juba pikemat aega.
Mis sellest praktikumi jaoks jÀreldub
Laht ei ole ĂŒhtlane. Siseosa (Stroomi) ja vĂ€liosa (suudmeala) kĂ€ituvad erinevalt. Suudmeala on tihedalt seotud Soome lahe avaosaga â intensiivsed vetikaĂ”itsengud koonduvad just sinna, mitte lahe siseossa.
Substraat otsustab, mida sa leiad. Valdav peenliiv tĂ€hendab, et liivaproov on enamiku lahe jaoks esinduslik â aga kĂ”va pĂ”hi ja sellega kaasnev pĂ”isadru- ja agarikukooslus on ainult lÀÀne- ja loodeosas, merihein aga siseosas pehmetel pĂ”hjadel.
Toitainete gradienti lahes ei ole nĂ€ha. Sademevee vĂ€ljalasude ja meres mÔÔdetud kontsentratsioonide vahe on ĂŒldlĂ€mmastiku puhul 8â20-kordne ja ĂŒldfosfori puhul 4â47-kordne. Seirejaamade vahel erinevusi ei tuvastatud â koormus lahjeneb kiiresti.
Orgaanika ei kuhju. Hoovused ja suhteline avatus lainetusele pesevad orgaanikarikka muda setetest vÀlja. MÔnes piirkonnas tÀhendab see setteelustikule hoopis toiduvaest keskkonda.
Hoovused on tuulest juhitud. VĂ€ljavool toimib pĂŒsivamalt idakalda lĂ€hedal, seda kompenseerib pinnakihialune sissevool lahe keskteljel. VĂ”imaliku reostuse hajumine on kĂ”ige aeglasem pĂ”hjakaare tuulte korral.
Pane vĂ€litööl tuulesuund kirja. Lahe hĂŒdrodĂŒnaamika on tuulest sĂ”ltuv, ja ilma selle metaandmeta ei ole hiljem vĂ”imalik seletada, miks ĂŒks proov teistest erineb.
ProovivÔtu kontroll-loend
Metaandmed, mis tuleb kohapeal kirja panna â hiljem neid enam ei saa:
- koordinaadid ja kellaaeg;
- sĂŒgavus ja substraat (peenliiv? kivid? taimestik?);
- vee temperatuur ja soolsus, vÔimalusel lÀbipaistvus;
- tuulesuund ja -tugevus, viimaste pÀevade sademed;
- kaugus lÀhimast vÀljalasust vÔi vooluveekogust;
- proovi sÀilitusviis ja aeg proovivÔtust sÀilitamiseni.
Ja kontrollid, ilma milleta tulemust tÔlgendada ei saa:
- vĂ€lipimeproov (field blank) â puhas vesi, mis lĂ€bib kogu protseduuri;
- ekstraktsiooni pimeproov;
- vÀhemalt kaks tehnilist kordust igast proovipunktist.
Ilma pimeproovita ei ole vĂ”imalik eristada âselles liivas oli see liikâ ja âsee liik oli minu kindasâ. eDNA puhul ei ole see teoreetiline mure.
Allikas
TĂ Eesti Mereinstituut, 2023. Kopli lahe elustiku, ökosĂŒsteemi seisundi ja vee keemilise kvaliteedi uuringud. Aruanne, töövĂ”tuleping TKA129, tellija Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet. Tallinn, 35 lk.
Vastutav tĂ€itja Andres Jaanus (fĂŒtoplankton, hĂŒdrokeemia), pĂ”hjataimestik Kaire Torn jt., TĂ Eesti Mereinstituut.