đŸ–ïž Praktikum: Kopli laht

Taustainfo enne liiva- ja veeproovide kogumist

Praktikumi proovid kogume Kopli lahest. See leht on taust, mida tasub lugeda enne vÀlitööd: kus me oleme, mis seal juba teada on, ja mida meie proovid sellele juurde annavad.

Kogu allpool esitatud seisundihinnang pĂ€rineb TÜ Eesti Mereinstituudi aruandest Kopli lahe elustiku, ökosĂŒsteemi seisundi ja vee keemilise kvaliteedi uuringud (Tallinn, 2023; tellija Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet).

Kus me oleme

MĂ€rkus

Kopli laht on Tallinna lÀÀneossa jÀÀv vĂ€ikelaht, mis moodustab kogu Tallinna lahe pindalast ligikaudu 5% — vastavalt 13 ja 250 kmÂČ.

Laht lĂ”ikub Kopli ja KakumĂ€e poolsaare vahele kitsa (kuni 2,5 km) ja suhteliselt sĂŒgava (kuni 30 m) vaona. PĂ”hjaosas on ta avatud Soome lahe keskosa vete sissevoolule — ja see avatus on, nagu allpool nĂ€eb, lahe ökoloogia seisukohalt ĂŒks olulisemaid asju.

Lahe kaldal on Stroomi supelrand. Seda tasub meeles pidada: suplusvee kvaliteet on konkreetne, seadusega reguleeritud ja inimestele oluline nÀitaja, mida meie molekulaarsed meetodid otseselt puudutavad.

Milline koormus lahele langeb

Vaatamata vÀikesele pindalale suubuvad Kopli lahte PÔhja-Tallinna, Kristiine, MustamÀe ja Haabersti linnaosade sademeveed. Suuremad allikad:

Allikas TĂ€htsus
MustjĂ”e oja Üks kahest peamisest vĂ€ljalasust
Rocca al Mare sademevee vĂ€ljalask Teine peamine; ĂŒldfosfori kontsentratsioon vĂ€ljalasus kuni 0,66 mg l⁻Âč
Seewaldi kollektor Kolmas oluline punktallikas

MustjÔe oja ja Rocca al Mare vÀljalask annavad kokku ligikaudu 80% kogu sademeveega Tallinna lahte jÔudvast lÀmmastikukoormusest ja umbes 72% fosforikoormusest.

TĂ€htis

Kavas on viia Kopli lahte suubuv kanalisatsioonisĂŒsteem lahkvoolseks, mis suurendaks oluliselt merre juhitava sademevee mahtu. Just see plaan oli aruande tellimise pĂ”hjus — ja seepĂ€rast on olemas nii vĂ€rske ja detailne ĂŒlevaade.

Mida 2023. aasta uuring tegi

Seirejaamu kĂŒlastati viiel korral juunist septembrini. Vee fĂŒĂŒsikalis-keemilised nĂ€itajad, fĂŒtoplankton ja zooplankton mÀÀrati igal korral; pĂ”hjaloomastik ĂŒhe juunikuise proovivĂ”tu pĂ”hjal; pĂ”hjakooslused kirjeldati juulis sukeldumis- ja videotehnoloogia abil.

Jaam / transekt Asukoht SĂŒgavus
TLN14 lahe siseosa 9 m
TLN1, TLN16 lahe vĂ€liosa, suudmeala 25–30 m
TLN29–TLN32 kaldalĂ€hedane vöönd 1,5–4 m
Merirahu 1, Merirahu 3, VabaÔhu pÔhjataimestiku transektid kuni ~12 m
Kopli prĂŒgi 1, Kopli prĂŒgi 2 lisatransektid merepĂ”hja prĂŒgiseirest

Mis vÀlja tuli

Koondhinnang

TĂ€htis

Kolme bioloogilise kvaliteedielemendi alusel mÀÀrati Kopli laht „kesisesse” ökoloogilisse kvaliteediklassi. Hinnangu mÀÀrasid fĂŒtoplankton ja pĂ”hjataimestik — pĂ”hjaloomastiku ning fĂŒĂŒsikalis-keemiliste nĂ€itajate pĂ”hjal oli mereala „heas” seisundis.

Kvaliteedielement Seisund
FĂŒtoplankton kesine
PÔhjataimestik kesine
PÔhjaloomastik hea
FĂŒĂŒsikalis-keemilised nĂ€itajad (NĂŒld, PĂŒld, lĂ€bipaistvus) hea
Zooplankton alla hea taseme (indikaator on siiski avamere jaoks)
Üldhinnang KESINE

FĂŒtoplankton — kesine

Suvine (juuni–september) klorofĂŒlli a mediaan oli 4,6 ”g l⁻Âč ja fĂŒtoplanktoni biomassi mediaan 0,65 mg l⁻Âč — sisuliselt sama mis kogu Muuga-Tallinna-KakumĂ€e veekogumis.

VetikaĂ”itseng oli juulis-augustis suhteliselt intensiivne: biomassi ĂŒle 1 mg l⁻Âč mÔÔdeti 9 proovist 7-s. Domineerisid jĂ€rgemööda:

  • juunis apvellingu ajal autotroofne ripsloom Mesodinium rubrum;
  • juulis niitjas sinivetikas Aphanizomenon flos-aquae ja silmviburvetikas Eutreptiella gymnastica;
  • augustis rĂ€nivetikas Coscinodiscus granii, septembris hakkas biomass hÀÀbuma.

PĂ”hjataimestik — kesine

Taimestiku levikut mÀÀrab substraat ja avatus lainetusele. Kopli lahes on valdav substraat peenliiv; kÔva pÔhi esineb lahe lÀÀne- ja loodeosas.

  • PĂ”hjataimestiku maksimaalne sĂŒgavuslevik oli 12,3 m, hinnangu aluseks olnud transektide keskmine 9,9 m.
  • PĂ”isadru (Fucus vesiculosus) ulatus 3–3,8 m sĂŒgavuseni ja esines kĂ”igil kolmel transektil — varasemate aastatega vĂ”rreldes on pĂ”isadru ohtrus suurenenud.
  • Meriheina (Zostera marina) kooslus esines VabaĂ”hu transektil 3–4 m sĂŒgavusel katvusega kuni 90%.
  • Mitmeaastaste liikide osakaal jĂ€i vahemikku 67–81%.

PĂ”hjaloomastik — hea

Suurselgrootute koosluse indeks ZKI2 = 0,27, mis vastab klassile hea.

Kokku leiti 33 liiki ja rĂŒhma, nende seas 12 suurema reostustundlikkusega liiki — nĂ€iteks kirpvĂ€hilised Bathyporeia pilosa ja Monoporeia affinis. SĂŒgavamates punktides domineerisid biomassilt karbid, eeskĂ€tt balti lamekarp (Macoma balthica, kuni 78,6 g m⁻ÂČ) ja sĂŒdakarp (Cerastoderma glaucum).

MĂ€rkus

KĂ”ige liigirikkamad olid just need punktid, kus esines ka pĂ”hjataimestikku (TLN32: 21 taksonit). Taimestik on elupaik — see on seos, mida meie proovides peaks samuti nĂ€ha olema.

Vesi — hea

NÀitaja 2023. aasta vÀÀrtused
Pindmise kihi soolsus 5,89–6,60 PSU (keskmine 6,33)
Pindmise kihi temperatuur juuli–september 16,5–19,1 °C
ÜldlĂ€mmastik 17,0–26,5 ”mol l⁻Âč (0,24–0,37 mg l⁻Âč)
Üldfosfor 0,45–1,12 ”mol l⁻Âč (0,014–0,035 mg l⁻Âč)
Vee lĂ€bipaistvus (Secchi) keskmine 4,8 m; miinimum 2,5–2,8 m juuli lĂ”pus

Juuni alguses registreeriti apvelling ehk sĂŒvavee kerge: pindmise kihi temperatuur langes 6,5–11,9 °C-ni, pĂ”hjalĂ€hedases kihis mÔÔdeti 3,4 °C ja vee lĂ€bipaistvus kĂŒĂŒndis lahe suudmealal 9 meetrini.

Zooplankton — alla hea taseme

Mesozooplanktoni arvukus kĂ”ikus 30 000 – 3 000 000 is m⁻³, biomass 174–3550 mg m⁻³. Ülekaalukalt domineeris keriloom Keratella quadrata, mis moodustas ĂŒle 80% arvukusest ja 50% biomassist.

Biomass oli seega kÔrge, aga keskmine isendi kaal vÀga madal (2,9 ”g vs Soome lahe avaosa hea seisundi lÀvi 8,6 ”g). Hea keskkonnaseisund ei ole zooplanktoni osas Soome lahes saavutatud juba pikemat aega.

Mis sellest praktikumi jaoks jÀreldub

Laht ei ole ĂŒhtlane. Siseosa (Stroomi) ja vĂ€liosa (suudmeala) kĂ€ituvad erinevalt. Suudmeala on tihedalt seotud Soome lahe avaosaga — intensiivsed vetikaĂ”itsengud koonduvad just sinna, mitte lahe siseossa.

Substraat otsustab, mida sa leiad. Valdav peenliiv tĂ€hendab, et liivaproov on enamiku lahe jaoks esinduslik — aga kĂ”va pĂ”hi ja sellega kaasnev pĂ”isadru- ja agarikukooslus on ainult lÀÀne- ja loodeosas, merihein aga siseosas pehmetel pĂ”hjadel.

Toitainete gradienti lahes ei ole nĂ€ha. Sademevee vĂ€ljalasude ja meres mÔÔdetud kontsentratsioonide vahe on ĂŒldlĂ€mmastiku puhul 8–20-kordne ja ĂŒldfosfori puhul 4–47-kordne. Seirejaamade vahel erinevusi ei tuvastatud — koormus lahjeneb kiiresti.

Orgaanika ei kuhju. Hoovused ja suhteline avatus lainetusele pesevad orgaanikarikka muda setetest vÀlja. MÔnes piirkonnas tÀhendab see setteelustikule hoopis toiduvaest keskkonda.

Hoovused on tuulest juhitud. VĂ€ljavool toimib pĂŒsivamalt idakalda lĂ€hedal, seda kompenseerib pinnakihialune sissevool lahe keskteljel. VĂ”imaliku reostuse hajumine on kĂ”ige aeglasem pĂ”hjakaare tuulte korral.

TĂ€htis

Pane vĂ€litööl tuulesuund kirja. Lahe hĂŒdrodĂŒnaamika on tuulest sĂ”ltuv, ja ilma selle metaandmeta ei ole hiljem vĂ”imalik seletada, miks ĂŒks proov teistest erineb.

Mida meie proovid juurde annavad

Aruande hinnang on koostatud klassikaliste meetoditega: mikroskoopia, Secchi ketas, CTD-sondeerimine, pĂ”hjaammutaja, sukeldumistransektid. Need on head meetodid — ja nad ei nĂ€e seda, mida meie kursus Ă”petab.

Aruandes Meie praktikumis
FĂŒtoplanktoni liigid mikroskoobi all Metavöötkoodistamine — ka need rĂŒhmad, mida mikroskoobiga ei mÀÀra
PĂ”hjaloomastik ammutajaproovist Setete eDNA — liigid, keda proovis fĂŒĂŒsiliselt ei ole
ÜldlĂ€mmastik ja -fosfor Mikroobikoosluse struktuur, mis toitainetele reageerib
Suplusvee nĂ€itajad kultiveerimisega (18–48 h) Fekaalse reostuse molekulaarne allikatuvastus — peremeesspetsiifilised markerid
MĂ€rkus

Viimane rida seob praktikumi otse 9. loenguga: One Health, suplusvee kvaliteet ja fekaalse reostuse geneetiline diagnostika. Stroomi rand on siinsamas — see ei ole hĂŒpoteetiline nĂ€ide.

ProovivÔtu kontroll-loend

Metaandmed, mis tuleb kohapeal kirja panna — hiljem neid enam ei saa:

  • koordinaadid ja kellaaeg;
  • sĂŒgavus ja substraat (peenliiv? kivid? taimestik?);
  • vee temperatuur ja soolsus, vĂ”imalusel lĂ€bipaistvus;
  • tuulesuund ja -tugevus, viimaste pĂ€evade sademed;
  • kaugus lĂ€himast vĂ€ljalasust vĂ”i vooluveekogust;
  • proovi sĂ€ilitusviis ja aeg proovivĂ”tust sĂ€ilitamiseni.

Ja kontrollid, ilma milleta tulemust tÔlgendada ei saa:

  • vĂ€lipimeproov (field blank) — puhas vesi, mis lĂ€bib kogu protseduuri;
  • ekstraktsiooni pimeproov;
  • vĂ€hemalt kaks tehnilist kordust igast proovipunktist.
TĂ€htis

Ilma pimeproovita ei ole vĂ”imalik eristada “selles liivas oli see liik” ja “see liik oli minu kindas”. eDNA puhul ei ole see teoreetiline mure.

Allikas

TÜ Eesti Mereinstituut, 2023. Kopli lahe elustiku, ökosĂŒsteemi seisundi ja vee keemilise kvaliteedi uuringud. Aruanne, töövĂ”tuleping TKA129, tellija Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet. Tallinn, 35 lk.

Vastutav tĂ€itja Andres Jaanus (fĂŒtoplankton, hĂŒdrokeemia), pĂ”hjataimestik Kaire Torn jt., TÜ Eesti Mereinstituut.